This is Africa for you…

Standard

…Just sellise lausega tegi dr.T täna pärastlõunal teatavaks, et mul on malaaria…Nii, et tere tulemast Aafrikasse…Mõtlesin juba, et ei saagi sellest igavesti kestvast peavalust lahti, kuid lõpuks näitasid proovide tulemused malaariat…seega jah, järgmised kolm päeva on siis ravimitega täidetud…Ja saan ma siis veel öelda, et ei saanud naistepäeva kingitust:) Ok must huumor…Aga igal juhul siit lähevad tervitused teele mu kallile ristiisale Antsule ja Alvarile, kes mulle naistepäeva tervitused saatsid. Aitäh teile:)))

Mis tunne siis on – ega eriti muud nagu polegi kui running stomache, headache and sometimes cold sweat (tõlkes: kõhulahtisus, peavalu ja külm higi). Hommikul tundsin ennast juba paremini kui eile ja isegi hetkeks mõtlesin, et vb ei hakka kliinikusse minema. Aga kuna Raimol oli nagunii vaja vereanalüüs teha, siis mõtlesin siiski, et parem karta kui kahetseda…Aga kuna me vereproovi tulemusi kohe hommikul ootama ei jäänud, sest kell 10 lubasime olla juba Zopeeliga Algkoolis lugemisklubi tegemas, siis ei saanud tulemusi ka kohe teada…Tegelikult oli täna kokkuvõttes väga tegus ja kiire päev…8.30 Kongo Algkoolis taaskasutuse töötuba tegemas (jalgpalli võrku punumas), kell 9.10 kliinikus, 10.00 teel Zopeeligasse ja seal siis vahvad kolm tundi…

No sain täna taas kord kinnitust sellele, et mulle meeldib kohutavalt algklassides õpetada. Tundsin, et tänane päev läks koolis täiega asja ette…Kuigi jah inglise keele tase oli selles koolis ikka madal küll…Neljandas klassis läks väga vaevaliselt, viiendas juba paremini ja kuuendas oskasid enam-vähem lugeda – ja kuigi me siiski räägime riigist, kus inglise keel on riigi ametlik keel…aga jah nagu direktorgi ütles, siis enamuste laste vanemad on harimata ja hea kui lapsed üldse kooli jõuavad…No selle eest olen ka mina väga tänulik…

Enne õhtusööki otsustasime taas kord motikaga seiklema minna – no mulle tundus, et kui koju põdema jään, siis tuleb melanhooliahoog peale ja koduigatsus ka…küll ma juba ennast tunnen…seega sättisime teele…Päris vahva oli sõita mööda kivisid ja kände…Lõpuks suutsime ka pisut ära eksida ja väljas hakkas pimedaks minema – no siin läheb pimedaks väga ruttu – 15 minutiga on väljas kottpime…no õnneks oli meil siiski mingi suunataju olemas ja ühe inimese käest kinnitus saadud, hakkasime sinnapoole sõitma…ja oh õnne, lõpuks olimegi kohal…siis veel Raimo teatas, et ta oli juba ringi vaadanud, et mis süüa saaks, stiilis kui me peaks kusagile ööseks jääma – no ma isegi ei arvestanud selle võimalusega – kell 22 tuleb võtta malaariatablette ja seda ma juba hea meelega vahele ei jätaks…Lõpp hea, kõik hea…

Ahjaa muidu oleme kaks päeva käinud õhtul motikaga niisama kihutamas või nagu Raimo eile meie sõbrale ütles, kui ta küsis, et mis me teeme, we´re waisting gas (tõlkes: raiskame kütust). Tegelikult on hea ümbruskonda paremini tundma õppida ja seda olemegi teinud…Üks õhtu käisime mäe otsas õhtut nautimas – mis tähendas seda, et sõitsime lähedal asuva mäe otsa ja pikutasime seal tee peal, vaatasime kuud ja kuulasime muusikat…väga mõnus vaheldus oli…

Aga muidu ikka kulgevad päevad omasoodu – mõnus rütm on ka juba tekkinud – hommikust lõunani koolis, siis lõuna, siis valmistame ette igasuguseid tegevusi ja peale õhtusööki vaba aeg…noh nagu tööinimeste elu ikka…

Ahjaa iseseisvuspäeva paraadiga siis selline lugu, et jõudsime linna liiga hilja, mis tähendab seda, et me ei näinud mingit paraadi…aga no siin tuleb arvestada plaanide muutustega…pole mõtet närvigi minna:)))

Tänane päeva mõte: Ärme aja segamini iseseisvust ja vabadust. Iseseisvaid riike on maailm täis. Riike, kus inimesed on vabad, kus nad saavad öelda, mõtelda, arvata nii nagu tahavad – nagu meie oleme nüüd saanud juba seitseteist aastat – on paraku palju vähem.  Toomas Hendrik Ilves

Ja nüüd siis lõpuks pildid ka Lottiest – kes on muide vahepeal väga suureks kasvanud…Ja ühe hommikusöögi pidin ma taaskord kätega sööma, sellest siis ka pilt…

This slideshow requires JavaScript.

Advertisements

5 responses »

  1. Kiiret tervenemist sulle ja Lottile üks pehme pai!
    Siin olid juba mõned päevad totaalne kevadetunne, kus päike lõuna ajal konte soojendas, kuid täna hommikul üllatus, mis üllatus, sadas jälle lund 🙂 Voodist teki alt oli lumesadu muidugi väga tore vaadata 🙂 Nii et kogu endasse päikest kohe aasta jagu ette!

      • Pead moskiitovõrk ümber ringi jooksma hakkama, mis muud! Ohutus ennekõike! 🙂
        …Või ehk pole ka nüüd enam vahet… 🙂

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s